Rooma eraõiguse konspekt 2014
Prius est, ut de his quae ex
contractu sunt dispiciamus. Harum aeque quattor species sunt: aut enim re
contrahuntur aut verbis aut litteris aut consensu. (Inst. 3, 14, 2)
(Järgmine liigitus jagab obligatsioonid neljaks: lepingust, nagu lepingust, pahateost
(ehk deliktist) ja nagu pahateost (ehk nagu deliktist). Kõigepealt vaatame
obligatsioone, mis tekivad lepingust. Need jagunevad omakorda nelja liiki: nimelt
sõlmitakse lepingud asja üleandmise (reaalsed), teatud sõnade lausmise (verbaalsed),
kirjalikult teatud dokumendi (literaalsed) või üksmeele (konsensuaalsed) teel.)
Nagu juba öeldud, mõistetakse obligatsioonide all võlasuhet üldiselt ehk siis suhet,
mille alusel on üks või rohkem isikuid õigustatud nõudma teiselt või teistelt mingi
nõude või kohustuse täitmist. Selline võlasuhe võib tekkida erinevatest alustest, nii
lepingulistest kui ka lepinguvälistest. Seega on üheks obligatsioonide tekkimise
aluseks ka leping