Materjalide kaardistus
kemikaalidest.
2.2.1 Täiteained
Täiteained on kas pulbrilised, kiulised, teralised või rullmaterjalikujulised. Nende ülesandeks
on materjali omaduste modifitseerimine ning füüsikaliste ja mehaaniliste omaduste
parandamine, tihti ka maksumuse alandamine. Orgaaniliseks täiteaineks on puidujahu,
tselluloos, paber, puuvillriie. Anorgaanilistest täiteainetest kasutatakse asbesti, grafiiti,
klaaskiudu, klaasriiet, vilku, kvartsi ja muid materjale.
Rullmaterjali kujul kootud või lausmaterjalis sisse viidavad täiteained võimaldavad saada
suure tugevusega kihilisi plaste – plastikuid.
2.2.2 Plastide mehaanilised omadused
Plastide deformatsioonidiagrammid on sirged peaaegu kuni purunemiseni, kusjuures enamiku
katkevenivus ei ületa 2–3%. Tavaliselt on plastide mehaanilised karakteristikud tõmbel ja
survel erinevate väärtustega. Plastid taluvad metallidest tunduvalt halvemini vahelduvaid ja
kestvaid koormusi