Eesti XX sajandi algul
Ning nõuti, et
politsei vabastaks kõik poliitilistel põhjustel arreteerinud inimesi. Vabastati kõik
arreteeritud isikud. Aleksandr Kesküla oli vabastatud ning Estonias hoidis kõnet ning
kutsus kõiki relvastuma end ja suruma maha valitsuse jõuga. Peamiselt nõuti
parlamendi ja kodaniku õigusi streigis. 16. oktoobri hommikul kogunesid
streikivad töölised, kelle juurde lisandusid teised kihid: majateenijad, kooliõpilased,
õpetajad, ajakirjanikud, postitöötajad jne, Lausmani heinamaale ehk Kalamaja rajooni
vabriku juurde. Turul marssis vene sõjavägi (lubati, et sõjavägi tõmmatakse ära
linnadest), ohvitseri käsul lasti rahvamassi ning järgnes paaniline põgenemine. Suri
kuskil 90-100 inimest. Süüdistati Aleksei Lapuhhinit tülistamises, kuid teised
süüdistati Voronovi ning süüdistas Kapten Nikolai Vironovit. Kuulutati välja
kodanikuõigused. Streik peale seda hakkas vaibuma.