tüüpilised sajupilved, mõnikord sinaka või isegi kollaka varjundiga pilvemass. Pilvekiht on mis toovad endaga kaasa väga ulatuslik ja on tavaliselt mitme lausvihma, lauslund või kilomeetri paksune. Kihtsajupilvede lauslörtsi, olenevalt alus asub 1,5-3 km kõrgusel maapinnast. aastaajast/temperatuurist.
pankadest või pallidest. Üldiselt neist sademeid ei tule. Ainult paksemad võivad anda nõrka lühiajalist vihma või lund) *Kihtpilved (sarnaneb uduga kuid ei ulatu maapinnani. Värvus on helehallist tumehallini. Võib anda uduvihma, teralund või nõrka lund) *Kihtsajupilved (talvel tumehallid, suvel aga sinkjad, vesise ilmega. Kihtsajupilvedest langeb tavaliselt ühtlasi, suhteliselt kestvaid, mõnikord ajuti lakkavaid sademeid: suvel lausvihma, talvel lauslund) VERTIKAALSUUNAS ARENEVAD ehk KONVEKTSIOONIPILVED (alus on ~0,4-1,5 km kõrgusel, kuid pilvede tipud võivad ulatuda ülemiste pilvede kõrguseni. Tekivad termilise konvektsiooni tagajärjel. Suvisel ajal aluspind soojeneb tugevasti päikesekiirguse tagajärjel, mistõttu tekivad õhu püstvoolud. Püstvooludes õhu adiabaatilise jahtumise tagajärjel kujunevadki konvektsioonipilved. Arenevad kõige soodsamalt keskpäeva paiku)
annaabi.ee 
