Maateaduste alused (kordamisküsimused)
km² ehk ca 2% maismaast.
Märgalade pindala ulatub 6,5 milj. km²-ni.
Sood sisaldavad ligikaudu 90 % ulatuses vett.
Maailma soodes on ca 11,5 tuh. km³ vett, mis on üheks kõige puhtamaks ja
mineraalainete vaesemaks veeks.
Palju soid on Euraasia ja Põhja-Ameerika parasvöötme metsavööndis.
Soid esineb ka lähisarktikas, kuid seal on turbateke aeglane. Lähistroopikas ja
troopikas kujunevad sood peamiselt madalatesse seisuveekogudesse ja
lauskrannikutele.
Põhjapoolkeral on soid rohkem kui lõunapoolkeral (alates 45 laiuskraadist), kus
sademete hulk ületab aurumise.
Soode pindala osatähtsus riigi territooriumist on suurim Soomes (32 %), Eestis (22
%), Iirimaal (17 %), Rootsis (14 %), Valgevenes (12,5 %) ja Venemaal (10 %, kuid
soode arv on ca 2,7 milj.)
Soode teke
Soostumine liigniiskes keskkonnas toimuv mullatekkeprotsess, mille puhul
orgaanilist ainet sisaldavad kihid turvastuvad.