projekteerimiseks tuleks kindlasti selgeks teha soojustusplaatide pikaajaline survetugevus. Koormused Oma kasutusea jooksul mõjuvad betoonpõrandatele väga erinevad koormused. Koormused võivad olla paigalseisvad ehk staatilised või kiirendusega liikuvad ehk dünaamilised. Koormused võivad mõjuda aluspinnale kas ühtlaselt jaotatuna, punktina või joonena. Ühtlaselt jaotatud koormus, mida mõõdetakse KN/m²; N/mm² esineb projektides kõige sagedasemini. Ühtlaselt jaotatud lauskoormust esineb praktikas väga harva. Näidetena vedelikumahutid, puistematerjalide hoidlad. Enamasti on koormused siiski ebaühtlaselt jaotunud või esitatavad punktkoormustena. Samuti ei tekita ühtlaselt jaotatud lauskoormus plaadis tõmbepingeid ja võib viia eksitavate tulemusteni plaadi konstruktsiooniarvutustes. Praktikas on sellised juhtumid üsnagi levinud. Üldjuhul piirdutakse põrandale tulevate koormuste kirjeldamisel ühtlaselt jaotatud lauskoormusega
paindejäikusega ja pöördvõrdeline nõtkepikkuse ruuduga. Posti otste kinnitustingimustest tulenev tegur võib erinevates suundades toimuvatel nõtkumistel olla erinev nagu ka paindejäikus EI. Inertsmomendi määramisel tuleb arvestada ristlõike selle teljega, mille suunaga risti toimub nõtkumine. Saleda posti arvutamisel tuleb arvestada ka posti omakaalu või piki telge E E rakendatud lauskoormust p. Sel juhul: Pkr = Pkr - pL Kui pL> Pkr siis tuleb posti sirgena hoidmiseks kasutada tõmbejõudu. Nõtke pikkused sõltuvalt posti otste kinnitamistingimustest. Kriitiline pinge on kriitilise koormuse ja ristlõike pindala jagatis. Euleri kriitiline pinge on: E E Pkr 2 EI 2 Ei 2 2 E kr = = 2 = = 2 kus: A Lo A Lo 2 I i= inetsiraadius
annaabi.ee 
