Inseneri eksami vastused 2009
Jõud kehade vastastikuse toime mõõt, mis avaldub kas keha liikumisolukorra muutuses
või keha deformeerumises. Rahvusvahelises ühikute süsteemis (Si) on jõu ühikuks
njuuton. N - jõud, mis põhjustab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m/sek².
Moment jõu ja jõu õla korrutis.
Mehaaniline pinge sisejõu intensiivsus lõikepinnal. Elementaarne osa normaaljõust
kannab nimetust normaalpinge (-sigma). Põikjõu elementaarne osake on nihkepinge (-
tau). Pinge ühikuks on nagu lauskoormuselgi jõu ja pinna jagatis (N/m²=Pa,
MPa=10³kN/m²=N/mm²).
Koormus- on kehale rakendatud jõud. Lauskoormus joonel antakse tavaliselt 1 kN/m=
N/mm. Pinnale mõjuva jõu põhiühikuks Si süsteemis on 1 N/m²=1 Pa (paskal), mis on
ääretult väike pinnakoormus, vastates vaid 0,1 mm vee samba rõhule. Seepärast on
otstarbekas kasutada miljon korda suuremat ühikut megapaskal (MPa), mis arvuliselt
langeb kokku suurusega 1 N/mm².
annaabi.ee 
