Eesti biotoobid
siiski mõelda nende raiumisele, kuna lihtsa karjatamisega neist jagu ei saa. Juhul kui rand on roogu täis
kasvanud, tuleks kõigepealt vana roog ära niita ja kevadel loomad niidetud alale ajama. Noored
pilliroovõrsed on veistele väga heaks toiduseks. Lisaks noorte võsude söömisele tallavad veised ka
pilliroo risoomistiku katki, mis samuti surub roo vohamist maha.
Paiknevus Eestis – läänesaartel – vabaneb mere alt uut maad. Lääne-eestis – maapind tõuseb lauskjalt.
Eesti ranniku ja saarte liigestatud ja kääruline rannajoon on ca 3800 kilomeetri pikkune ja geoloogiliselt
ehituselt mitmekesine, mis põhjustab ka rannaniitude levikus suuri erinevusi. Põhjarannikul leidub
rannaniite vaid fragmentidena. Suuremaid rannaniite on vaid suuremate lahtede soppides, juhul kui pole
tegu liiva kuhjealadega. Ulatuslikke rannaniite võib aga näha Lääne-Eestis, kus maapind tõuseb
enamasti väga lauskjalt, ning ka Läänesaartel
annaabi.ee 
