KeskEesti tasandik VaheEesti tasandik e. Kõrvemaa Madalikud LääneEesti madalik http://www.abiks.pri.ee Pärnu madalik PõhjaEesti rannikumadalik Võrtsjärve madalik Peipsi järve madalik Nõod Valga nõgu Hargla nõgu Orundid Väike Emajõe orund Võru orund Kõrgeim pank Ontika 56 m Mõisted Kõrgustikud -suure pindalalised ümbrusest kõrgemad lauskamaa osad, millel esineb kõrgendikke, nõgusid ja orge Lavamaad -e. platood ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud Madalikud -kuni 50 m kõrgused tasandikud Nõod -keskelt madalamad ning servadest kõrgemad suletud pinnavormid Orundid -piklikud laiapõhjalised avatud pinnavormid Balti klint -kulutus astang
Aastakümnete jooksul on indeksid olnud väga erinevad. Vanade inimeste subjektiivsed tunded võivad olla tõsiseltvõetavad. Aluspinna omaduste mõju Eesti kliimale. Atlandi ookean mõju Ameerikale väiksem läänevoolu tõttu. Skandinaavia mäestiku tõttu mõju Eestile suhteliselt väiksem, sest annab seal suure osa niiskusest ära. Teine mõju, et tsüklonid ei tule otse üle mäestiku (keskmed pole Eestis). Põhja-Jäämere mõju arktiliste õhumasside kaudu. Ida- Euroopa lauskamaa suvel kuivad soojad õhumassid, sügisel kuiv ilm, öökülmad, talvel külm ilm. Läänemere mõju. Selle pind on tumedam, neelab rohkem kiirgust kui maismaa. Soojus koguneb vette. Läänemeri on madal, sellest tuleneb aastane suur temp.amplituud. Mujal nii põhjas pole nii sooja vett. Termiline inerts, selle mõju pilvedele ja sademetele. Sademetehari. Temp kontrast külma ja sooja talve vahel rannikutel on suurem kui sisemaal. Kui eesti kliimat peaks
annaabi.ee 
