Theodor Lutsu tegevusest ja tähendusest eesti filmiloos
kõikuvat kõit. Kogu vahejuhtumi on Luts selle elulises eheduses lindile jäädvustanud,
tunnistusena omaenese huumorimeelest ja kiirest kohanemisvõimest.
Theodor Lutsu kaheosaline kultuurfilm „Ruhnu“ valmis 1931. aasta augustikuus.
Nagu Lutsul tavaks, on ka „Ruhnus“ palju kauneid loodusvõtteid. Filmi algupoolel annab ta
panoraamvaateid saare põhja- ja lõunaosast: merre ulatuvatest maaninadest, vahel käärulisest,
teisal lausjast rannaribast, metsast, mille vahel keerleb teid ja helendab põllulappe. Kuid
seekord on need seotud vahetult filmi peateemaga – jutustusega ruhnu inimestest, kelle elu
aastaringid mööduvad sellel Riia lahte eksinud maalapil.
Kuigi filmis „Ruhnu“ tegutseb hulganisti inimesi, keda sageli näidatakse ka lähivõttes,
ei teki filmi vaadates vahetu eelvoolu muljet, mille Luts saavutas siis, kui suunas oma
annaabi.ee 
