OKASPUUD JA NENDE KASUTAMINE
horizontalis
Kirju kadakas - J. squamata
Virgiinia kadakas - J. virginiana
Keskmine e. pfitzeri kadakas - J. x media; sün. J. x pfitzeriana (J. chinensis x J. sabina)
Kadakaliikidest on seni enim kasutatud sabiina kadakat (mis on kaua olnud ja on ka praegu
haljastuse põhitaimi), kui mitte arvestada looduslikult kasvavat harilikku kadakat, mille
püramiidvormid on leidnud kasutamist haljastuses. Sabiina kadakas, kõrgusega umbes 0,6 m,
on heaks ja vastupidavaks lausistutuse põõsaks ning seda ka linnades. Meeles peab pidama, et
ta kuulub mürgiste taimede hulka. Vanade põõsaste oksa lamanduvad põõsa keskosast
väljapoole. See tingib, et noored võrsed kasvavad peamiselt oksa pealmisele küljele ning
seetõttu on selle alumine pool raagus ning võib juurduda. Seega levib sabiina kadakas
kuigipalju ka iseenesest. Sabiina kadakas on kuiva-, külma- ja haiguskindel, valgusnõudlik