Kirjandusteooria
See aasta tuleb kevad teisiti,
Tiu-tiu ja teisiti, see aasta teisiti,
Ja kevad teisiti ja tuleb teisiti,
Tiu-tiu ja teisiti ja hoopis teisiti.
Nii palju naeru, londe, lolli't hoi!
Ja päikest, meeletumat päikest.
Ih-ah-ah-haa! Ah-haa! Ih-ah!
Oh-oi!
Paar prahvangut veel rõõska äikest
Mürr-Mürr! Mürr-mürr! Trahh-trahh!
8. nov. 05. a.
Luule jaotub värsiridadeks. Värsiridade lõpus olevatel sõnadel on suur tähenduslik rõhk.
Siire kui lõhutakse loomuliku lausetakti ja viiakse mingi sõna üle (J. Kaplinski ME PEAME
JU VÄGA TASA KÄIMA)
Mu juurde tuli vihmavarju käevangus hoidev välismaa teatraal (Jüri Üdi)
Kuidas erinevad luule- ja proosa informatiivsused. Umberto Ecco ja J. Lotman on uurinud
luulet informatsiooniteooria kaudu, mille kaudu sisaldab ta rohkem informatsiooni ja vähem
üleliigset materjali kui ajalehetekst. Informatsiooniteoorias informatsioon on miski mis
lisandub olemasolevatele teadmistele (..
annaabi.ee 
