Eesti keele allkeeled-kokkuvõte eksamiks
Kõnes on sõnu, mis rikuvad kirjakeele
liitsõnamoodustuse põhimõtteid. Sõnu hääldatakse kõnes tihti kokku ning need võivad jääda
püsivateks. Kõnekeele sagedased erisõnad: kesse, misse, eksju, ahsoo, jajah, onju, eksole, misasi,
ingliskeel, nono, etet.
Eesti suulineja kirjalik keel 2: kvalitatiivne süntaks
Grammatiline lause sõnade ja fraaside moodustatud grammatiline tervik, mille tuumaks
finiitverb ja mille osade vahel on erinevaid grammatilisi suhteid.
lausesulam/tihvtlause kaheverbiline prosoodiline tervik, keskel ühine osa tihvt,
(peegelkonstruktsioon: see on bluffimine on see)
Eesti netikeel
Netis kasutatava keele uurimine kasutatakse erinevaid klassikalisi keeleuurimise viise, eelkõige
korpusepõhised uuringud, oluline on suulise ja kirjaliku keele taust, uuringuid vähe, eestis uuritud,
kommentaarides, reidis, jututubades, msnis.
Netikeel mõiste on ebamäärane, kuid see on igasugune arvutisuhtluse keel, mis erinev
normikeelest