üldkeeleteadus
kirjeldatakse kui sõnu, mis viitavad mh esemetele ja elusolenditele.
Elemendi distributsiooni ehk jaotumuse moodustavad kõik need ümbrused ehk kontekstid,
milles element võib esineda. Distributsiooni vaatlemisel selgitatakse elemendi teist tüüpi
elementidega koosesinemise võimalusi, vaadeldakse elemendi suhteid ehk relatsioone.
Substantiivide jaotumusega on tegemis ka siis, kui väidame, et needo n sõnad, mis sobivad
lünkadesse mingis kindlas kontekstis ehk lauseraamis.
Elemendid on süntagmaatilistes suhetes nende elementidega, millega neid saab ühendada
lineaarseks järjendiks. Ühe tasandi elementide järjend on süntagma. Näiteks, hunt on neljast
foneemist koosnev süntagma, hunt ulub kahesõnaline süntagma.
Elemendid on pragmaatilistes suhetes nende elementidega, millega ta on asendatav. Sellist
teoreetilist asendusoperatsiooni nimetatakse kommutatsiooniks. Näiteks ,,...uu" ( puu, luu,
muu, suu, kuu...)