Ütlusfolkloor [vanasõnad ja kõnekäänud]
..", "no näed,
vanasõnagi ütleb, et....").
Kõnekäänu või fraasi sees üldistust, seaduspärasust ei ole, kellelgi või millelegi antakse lihtsalt
kujundlik iseloomustus ja/või hinnang: Seal valitses täielik paabel; Tal on kangesti küüned oma
poole; Jaan on nüüd ilmatu lai leht; Vihma sajab (väljas) nagu oavarrest; Mul on palju tööd,
jookse kas nahast välja.
Mitteüldistavate ütluste ala on struktuuri ja vormi poolest eriti mitmekesine. Lausepikkust, eriti
üldistavat üksust on veel kerge tajuda folkloorse "palana", "tüübina". Mida lühem ütluse
traditsiooniline osa on, seda enam tundub ta lihtsalt kujundliku "ehitusmaterjalina", metafoorina
vm. troobina. Piirjuhul võib suhteliselt pikk, väljaarendatud poeetilise struktuuriga üksus käibida nii
üldistavais (vanasõnalistes) kui ka mitteüldistavais (kõnekäänulistes) vormides: Kes suuga teeb
annaabi.ee 
