Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"lauseosasid" - 3 õppematerjali

Käändsõnad ja käänded
1
doc

Käändsõnad ja käänded

vastavad küsimustele mitu?, vastavad samale küsimusele kui mitmel?, sõna, mida mitmes?, mitmendas? jne. asendatakse, nt ta ­ kes?, mitu ­ kui · Kui arvsõna näitab hulka, siis palju?, nimetatakse selline ­ missugune? seda põhiarvsõnaks. Kui arvsõna · Asesõna võib lauses ka erinevaid näitab lauseosasid järjekorda, siis on see järgarvsõna. ühendada, sellisel juhul on see siduv · Arvsõnu saab kirja panna asesõna, numbritega. nt Mari, kes käib võrkpallitrennis, Järgarvude puhul seisab araabia esindab numbri järel meie kooli vabariiklikel võistlustel punkt. Rooma numbri järele punkti ei panda, vrd 4., IV ­ neljas, 4 ­ neli.

Eesti keel → Eesti keel
36 allalaadimist
Suur ja väike algustäht
104
ppt

Suur ja väike algustäht.

seda põhiarvsõnaks. Kui arvsõna näitab järjekorda, siis on see järgarvsõna. · Arvsõnu saab kirja panna numbritega. • Järgarvude puhul seisab araabia numbri järel • punkt. Rooma numbri järele punkti ei panda, • vrd 4., IV – neljas, 4 – neli. • ASESÕNA · Asesõnad asendavad teisi käändsõnu ja vastavad samale küsimusele kui sõna, mida asendatakse, nt ta – kes?, mitu – kui palju?, selline – missugune? · Asesõna võib lauses ka erinevaid lauseosasid ühendada, sellisel juhul on see siduv asesõna, • nt Mari, kes käib võrkpallitrennis, esindab meie kooli vabariiklikel võistlustel. Mõista, mõista, mis see on? Punane õrs, valgeid kanu täis? Hambad Laut valgeid lambaid täis, punane kukk vahib keskel? Keel ja Hambad Ma tean kambrit, kus on kolmkümmend kaks vasarat, seal ei saja ei vihma ega lund, aga märg on alati? Suu • Üks hani, neli nina? Padi • Hüppab metsas väle loom, hallikas või valge tema toon.

Eesti keel → Eesti keel
4 allalaadimist
10-kl eesti keele eksamiks kordamine
2
doc

10. kl eesti keele eksamiks kordamine

täistähenduslike sõnadega võrreldes sisuvaesemad ja üldisemad, olukorrast sõltuva tähendusega Tegusõnad ­ väljendab tegevust Määrsõnad ­ väljendavad kohta, aega, viisi, seisundit, määra, suhtumist Kaassõnad ­ kuuluvad nimisõna juurde, jagunevad ees- ja tagasõnadeks NB! Mõned kaassõnad funktsioneerivad ka määrsõnana (läbi, pärast, üle, alla, alt) Sidesõnad ­ ülesanne siduda lauseosasid ja lauseid omavahel Hüüdsõnad ­ väljendavad tundeid või millega püütakse tähelepanu äratada 17. Morfeem ­ väikseima tähendusega keeleüksus Ühe morfeemi erinevaid variante nimetatakse allomorfideks. 18. Sõnajuur ­ sõnatüvi, millele ei ole liidetud teisi tüvesid ega tuletusliiteid 19. Aglutinatsioon ­ sõnavormide moodustusviis, mille puhul tüvele lisatakse liiteid (kapsas/kapsast) 20

Eesti keel → Eesti keel
117 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun