Ütlusfolkloor [vanasõnad ja kõnekäänud]
stseenis, skeemis): soni (= sonimütsi kandev inimene); song (= patsient, kel on song); tsello (=
inimene, kes mängib orkestris tsellot); mustad (= neegrid); punane taga (= veri taga); sininina (=
sinise ninaga inimene); kevadekuulutaja (= lõoke); imetaja (= ema, poeetiline sünonüüm
rahvalaulus); on kalmistul ~ haiglas ~ vannitoas (= surnud ~ haige ~ ...).
Vanasõnas võib metafoor katta kagu teksti ja moodustada nn. lausemetafoori (Haukuja koer ei
hammusta) või ainult osa tekstist, harilikult predikatiivse osa; kui taoline osametafoor on sõnaliigilt
6
substantiiv, kõneldakse nominaalmetafoorist (Silm on kuningas), kui aga verb või adjektiiv, siis
predikatiivmetafoorist (Õnnetus õpetab; Kevadel vesi tark, sügisel loll).
Metafooride mõtestamissuunad vanasõnades on huvitaval kombel seotud vanasõnade temaatikaga.
Neid on mugav jälgida järgmise skeemi abil.