Alistusseos - pea- ja kõrvallause, samuti põhisõna ja laiendi vaheline süntaktiline seos. Alistavat moodustajat nimetatakse põhjaks, alistuvat laiendiks.Rinnastusseos - see on süntaktiliselt võrdväärsete moodustajate vaheline seos. Rinnastusseost vormistavad peamiselt sidesõnad. 4. Lauseliikmed ja neid väljendavad fraasid. a. Lauseliikmed on kindlaid semantilisi ja pragmaatilisi funktsioone täitvad moodustajad. Lauseliikmetel on kindel vorm ja süntaktilised omadused. Tema väljendavad: Öeldis() ehk predikaat on finitiivne verbivorm. /NÄITEKS Poiss jookseb/ Alus() ehk subjekt on nimisõna, mis väljendab öeldisega märgitud tegevuse sooritajat või olukorras olijat. /Näiteks Poiss magab/ Sihitis() ehk objekt verbist sõltuv nimisõna, mis väljendab objekti, millele tegevus on suunatud
..) järjend. Lause on keeleüksus, mis on grammatiliselt ja intonatsiooniliselt vormistatud ning kannab terviklikku mõtet. Lause on grammatiliselt sõltumatu teksti osa, süntaksi põhiüksus. Lause peamine tunnus on teate edastamine vastuvõtjale. 20. Süntaktilised seosed ja lauseliikmed - Lauses kindlaid semantilisi ja pragmaatilisi funktsioone täitvad moodustajad esinevad lauseliikmetena. Lauseliikmetel on kindel vorm ja süntaktilised (käitumis) omadused. Mõnikord on lauseliikmeid nimetatud süntaktilisteks funktsioonideks. Eesti keele lauseliikmed on (a) öeldis ehk (grammatiline) predikaat, (b) alus ehk (grammatiline) subjekt, (c) sihitis ehk (grammatiline) objekt, (d) öeldistäide ehk predikatiiv, (e) määrus ehk adverbiaal, (f) täiend ehk atribuut. Süntaktilised seosed: rinnastus- ja alistusseos; kordus = süntaktiline parallelism 21
annaabi.ee 
