Erinevaid eest keele mõisteid
et pidu on lbi).
Kokkuvte- teksti (kirjandi) viimane lik, mis rhutab olulisimat ja toob
selgelt vlja kirjutaja seisukoha.
Koondlause- korduvate lauseliikmetega lause (Puu otsas istusid kull, ahv ja
ilves).
Kunstitekstid- tekstid mis panevad tle inimese kujutlusvime, mjuvad
tunnetele ja pakuvad elamust (romaan, luuletus, muinasjutt, eepos jne).
Lause- vljendab mingit terviklikku tegevust vi mtet, lause keskmes on
eldis ehk tegusna prdeline vorm (Aksel sb pirukat).
Lauselhend- eldiseta snarhm, mille peasnaks on tegusna kndeline
vorm, kige sagedamini nud-, tud-kesksna, des- ja mata-vrom (Ked pestud,
istuti lauda).
Lihtlause- lause, mis vljendab hte tegevust ja milles on ks eldis (Isa
triigib).
Liitlause- lause, mis vljendab kaht vi enamat tegevust- lauses on kaks vi
enam eldist (Vend luuletab, de puurib).
Lisand- nimisnaline tiend, mis vljendab lauses phisna mistet teis(t)e
sna(de)ga (Kooli majandusjuhataja Malle ostis vrvi).