Eesti kirjakeele sõnavara eksam
Antonüümiasuhtele on
iseloomulik graduaalne vastandus. Antonüümiasuhtes olevad sõnad on vastandatud ühe semantilise tunnuse
alusel, muus osas langeb nende tähendus kokku, st antonüümidel on olemas teatav tähenduslik ühisosa.
Üleminek ühelt antonüümirea liikmelt teisele on sujuv, täielikus vastandusseoses on vaid skaala algus- ja lõpp-
punkt. Sageli saab antonüümiasuhe kindla kuju süntagmaatilises vastanduses, st konkreetses lausekontekstis
(kontekst määratleb aluse, millel vastandus toimub), nt
(madal kõrge [hoone, stiil] madal sügav [veekogu] madal üllas [hing, kirg])
Kolmas liik on konversioon, mis puudutab lekseeme, mille tähendused on üksteisega peegelpildis seotud, nt
peremees sulane, ostma müüma. Siia alla kuuluvad ka direktsionaalsed vastandused, mille hulgas saab
eristada vektorvastandusi, mis on suunaga seotud vastandused, nt üles alla, tulema minema, avanema
sulguma, tõus mõõn