Näide: Dokumendis on 12 (kaksteist) kõidetud lehte. Sõna sees olevad sulud kirjutatakse sõnaga kokku: aktsept(eer)ima Kui kinnisulule järgneb lauses koma, punkt vms kirjavahemärk, kirjutatakse see suluga kokku: Lepinguosalised on Paul Kuusk (edaspidi: müüja), sündinud 27.05.1972. a. MÕTTEKRIIPS Mõttekriipsu võib panna koondlauses loetelu järele kokkuvõtva sõna ette, temaga võib eristada pikemaid kiile, lisandit, tähistada lausekatkestust. Neil juhtudel kirjutatakse mõttekriips mõlemalt poolt lahku. Summa, mis projektide toetuseks tänavu välja antakse, on varasemast suurem – 1,5 miljonit krooni. Kui mõttekriips asendab sõna kuni siis nendel juhtudel oleneb tühiku kasutus sellest, kas emmal-kummal pool kriipsu olev on käsitatav üksiksõna või sõnaühendina. Näide: Kauplus on avatud E-R 9.00-17.30 Erandiks on paarid, kus vähemalt ühes pooles esineb sidekriips või mitu
baltisakslaste laulupidu toimus 1857. aastal Tallinnas. Esimene ülemaaline eestlaste laulupidu korraldati 1869. aastal Tartus (845 esinejat). Sellest ajast on laulupeod kinnistunud eesti kultuuri. Seni suurima osavõtjate arvuga laulupidu toimus 1969. aastal (30 230 esinejat). lausekujundid tavapärasest erineva ehitusega laused, kus kasutatakse inversiooni ehk tavapäratut sõnajärge (Täis laukaid sügavaid on soode süli.); ellipsit ehk väljajätet (Kes (on) ees, see (on) mees.); lausekatkestust (Küll ma sulle... Oota vaid!); anakoluuti ehk katkendlikku mõtete ühendamist (Arvad... milleks... eksitus); sidesõnatust ehk sidesõnade puudumist (Jooksid karud, hundid, põdrad, siilid); kordust (Sa magad, sa magad, sa magad, / sa magad, mehike. J. Liiv.); retoorilist hüüatust ehk mingi tõsiasja sedastamist (kui mahedad on varjud! M. Under.); retoorilist pöördumist ehk pöördumist eemalviibija, abstraktsete nähtuste iseenda vmt poole (Kuldrannake, mil jõuab laev su kaldale! A