EESTI KIRJAKEEL 17.-18.sajandil. Vana kirjaviis
-stiilist,
* taotleti lihtsust ja rahvapärasust,
* rikastas sõnavara
laensõnad: jaana-lind, stimipuu `akaatsia`, ahal àaloe`
tänapäeval arhailised murdesõnad: puul `mullikas`, udris ´kärmas`
Kasutusel vana kirjaviis, ehkki näha veel saksa mõju.
Sõnaraamatud ja grammatikad
1730ndatel valmis käsikirjaline Salomo Heinrich
Vestringi ,,Eesti-saksa sõnaraamat".
Autor hea eesti keele tundja, teoses üle 8000
eestikeelse sõna + vanasõnad, mõistatused,
kõnekäänud, lauseidki.
1732 A. T. Helle põhjaeesti keele grammatika
§
koos sõnastiku ja rohkete sõnaloenditega
(kasut Vestringi sõnaraamatu materjale)
§
esmane keel eesti keel (esmakordselt)
§
tähestikulises järjekorras
§
lõpus: erinevaid nimetusi (kuud, nädalapäevad, pühad,
taimed, puud jne),
§
saksa ja vene laensõnade loend,
§
vanasõnad, mõistatused,
§
õpetlikud ja moraliseerivad rahvapärased dialoogid.
Rahvavalgustuslik kirjasõna,