Eesti Vabariigi taasiseseisvumine
jõustumist saama Ülemnõukogu heakskiidu.
Suveräänsusdeklaratsioon ei toonud kaasa Eesti otsest iseseisvumist, kuid
tekitas palju peavalu keskvõimule Moskvas, kus see õigustühiseks
kuulutati.
Esimest korda nõukogude võimu tingimustes tõstatati Eesti riikluse
küsimus.
Eesti suveräänsusdeklaratsioonist sai ka teistele liiduvabariikidele
eeskujuks.
Kolmas rahvarohke üritus Balti kett toimus 1989. aastal, mille üheks
algatajaks oli Rahvarinne eesotsas Savisaare ja Lauritsiniga. Balti kett
toimus Moskvale surve avaldamiseks. Balti kett aitas teadvustada
Baltikumi probleeme rahvusvajeliselt. Juba Balti keti toimumise järgmisel
päeval kirjutati sellest lehtedes üle maailma.
1989. aasta lõpul tunnistati Moskvas lõpuks 1939. aasta salaprotokollide
olemasolu ning mõisteti need õigustühiseks.
1991. aasta augustis toimus nii mõndagi. Riigipöörde katse- tangikolonn
liikus läbi Võru Tallinna poole. Relvastatud väed olid Tallinna Teletorni
annaabi.ee 
