VÕLG Mati Unt Raamat räägib 18 aastasest Laurist,kes on varsti saamas 19.Tal on suhe endast 2 aastat vanema tüdruku Mallega.Lauri ja Malle kohtusid juhuslikult tänaval kui Lauri oli pohmas peaga kõrtsist välja tulnud ja kuulnud kolme mehe häält ja ühe tüdruku,mehed olid tüdrukut kinni hoidnud.Lauri läks sinna ja tahtis et nad tüdruku (Malle) lahti laseks,nad antsid Laurile peksa.Hiljem nägi Lauri maas olles Mallet ja nad rääkisid üksteisega, ja suhtlesid ning veetsid sellest päevast üksteisega aega koos
Nad käisid ka kolmekeisti väljas. Ja siis lõpuks rääkis Ennoa Lauriga, et see mida ta teeb ei ole õige. Ta peab Mallega kokku saama, kas või tema pärast et nii ei ole ilus. Isegi kui ta ei tea mida ta tahab. Sest ta oli Reesist nii sissevõetud, et Malle ei tulnud talle meeldegi. Lauri sai aru et nii on õige, ta otsustas järgmisel päeval Malle tädti juurde minna ja temaga kohtuda. Kui Lauri sinna jõudis oli Malle külm ja kahvatu. Ta ei rääkinud eriti midagi. Küsis Laurist ainult miks ta varem ühendust ei võtnud ja kus ta vahepeal oli. Natukese aja pärast vaikides olles ütles Malle Laurile et ta on rase ja et ta ei kavatse aborti teha. Laurile ei jõudnud see kohe kohale ja ta ei teadnud mida teha. Ta tundis end kuidagi uut moodi, ilma rõõmu või kurbuseta. Ja siis otsustas ta lõplikult. Ta läks tahasi Enno juurde. Nad rääkisid ja Lauri ütles et Enno läheks tema asemel ja saaks Reesiga kokku sest nad olid kokkuleppinud et näevad
Kuni esimese Eesti vabariigi ajani olid õunapuuaiad jõukate talude märgiks. Oskar Lutsu teoses ,,Suvi", pakub Raja Teele Ülesoo talule noori õunapuid, soovides, et talurahva elujärg paraneks. Õunapuude kasvatamise lugu on ka Carl Robert Jakobsoni (1841-1882) lugemikus ,,Kooli Lugemise raamat" teises osas, mis ilmus arvukates trükkides koos esimese osaga 1875-1907. Lugu on pealkirja all ,,Wiljapuu harimisest rikkaks saanud päiwiline." Lugu on päevalisest Laurist, kes ühe kauplemiselt tulnud ja eksinud aedniku öömajale võttis. Tänuks sai ta kaks õunapuud, mille istikud aednik ta aeda istutas. Viie aasta pärast sai ta juba saaki ja müüs linnas õunad maha. Tema naaber, Vanatalu Pärtel kasvatas oma maal vaid teravilja ja mõnel aastal ta saak ikaldus. Laur ostis õunte müügist saadud raha eest terve põllu osa maad ja istutas selle õunapuid täis. Lugu lõpeb sellega, et Laur ostis viimaks ka naabrimehe põllu ja talu ära.