Kontserdiarvustus
Kõige
rohkem meeldis mulle tema mängu juures see, et kui ta jalgadega klahve vajutas, ei pidanud
ta oma jalgu jälgima, vaid lihtsalt mängis. See lisas tema esinemisele soravust, kui pidada ta
kehaliigutusi silmas. Muusikavalik oli hea, st oli nii tempokamaid lugusi kui ka natuke
aeglasemaid. Kokku esitas 4 teost, millest viimane oli ehk kõige keerukam ja tehnilisem.
Tempo oli palal samuti väga kiire.
Teiseks esinejaks oli Aleksandr Arusoo, kes esitas nagu Lauragi 4 lugu. Tema juures häiriski
mind kõige enam see, et ta vaatas igakord enne jalaklahve vajutades oma jalgu. Sams oli
hea vaadata tema alustamist. Kummardus, sättis noodid paika ning istus pukile maha. Ootas
seal ligikaudu 30 sekundit ja seejärel hakkas mängima. Temokust oli lugudel piisavalt ning ei
tekkinud unelemise tunnet. Samas meenub mulle orelimänguga alati kirik, samuti ka selles
saalis, mis tõttu liiga tempokad lood tundusid võõrad minu jaoks.
annaabi.ee 
