Ökoloogia kordamisküsimused
jälgimisega ja seda varem annavad nad keskeltläbi teistele hoiatuse.
Kollektiivne kaitse
Suurem rühm ka nõrku loomi voib suuta end vaenlase eest kaitsta. Eriti tugevad on selles
sotsiaalsed putukad. Mõnel putukaruhmal (sipelgad, termiidid) on isegi pesakonnas sellele
tööle spetsialiseerunud klass (sõdurid). Teine tuntud grupiline kaitseviis on teada
muskusveistelt, kes kaitsevad end huntide eest moodustades tiheda ringi, mille sees on
emased ja vasikad ja mida kaitseb sarvepaaridest ja laupadest moodustunud müür.
Kui kiskja siiski saab karjale piisavalt ligi ja kari ei osuta vastupanu, on kiskja ees valik,
millist saaklooma võtta. Paljudel juhtudel on täheldatud kiskja segadussesattumist.
Lahjendusefekt
Kolmas grupieluviisi eelis on puhtalt statistiline. Võrreldes loomagruppi, mis koosneb ühest,
10-st ja 100-st isendist, kes satuvad kokku kiskjaga, on esimese tõenaosus saada ohvriks 1:1,
teise 1:10 ja kolmandal 1:100. Seega tasub indiviidil liituda suurema grupiga