KESKAEG 10-14. sajand ÜHISKOND: Võim ühiskonnas kuulus kirikule. Kirikutegelaste otsustega pidid nõus olema ka kuningad ja muud valitsejad. Kiriku mõju ulatus ka kunsti ja muusika üle- ehitati uhkeid kirikuid ja kloostrihooneid, kunstnikelt telliti nendesse pühapilte ja pühakute skulptuure. MUUSIKA: kirikumuusika põhivormiks sai GREGORI KORAAL-see on ühehäälne laul, mida lauluvad mehed, ladinakeelne, rahuliku-voogava viisiga. Ilmalikus muusikas tekkis RÜÜTLILAUL- aadlikke, kes olid hea võitluskunsti väljaõppega,nimetati rüütliteks. Nad said kindlasti ka muusikalise hariduse. Rüütlid pidid oskama oma ,,südamedaamile" laule luua ja neid ette kanda. Nad saatsid oma laule lautoga (keelpill). Teine ilmalikku muusikat tegev seltskond oli RÄNDMUUSIKUD- nemad rändasid paigast paika ja laulsid rahvalaule, esitasid rahvamuusikat, andsid teatri- ja tsirkusetendusi
aastal toimus Tartus Eesti I uldlaulupidu. Meie esimesteks heliloojateks olid Aleksander Kunileid, Karl August Hermann ja Miina Hrma. KESKAEG 10-14. sajand HISKOND: Vim hiskonnas kuulus kirikule. Kirikutegelaste otsustega pidid nus olema ka kuningad ja muud valitsejad. Kiriku mju ulatus ka kunsti ja muusika le- ehitati uhkeid kirikuid ja kloostrihooneid, kunstnikelt telliti nendesse phapilte ja phakute skulptuure. MUUSIKA: kirikumuusika phivormiks sai GREGORI KORAAL-see on hehlne laul, mida lauluvad mehed, ladinakeelne, rahuliku-voogava viisiga. Ilmalikus muusikas tekkis RTLILAUL- aadlikke, kes olid hea vitluskunsti vljappega,nimetati rtliteks. Nad said kindlasti ka muusikalise hariduse. Rtlid pidid oskama oma sdamedaamile laule luua ja neid ette kanda. Nad saatsid oma laule lautoga (keelpill). Teine ilmalikku muusikat tegev seltskond oli RNDMUUSIKUD- nemad rndasid paigast paika ja laulsid rahvalaule, esitasid rahvamuusikat, andsid teatri- ja tsirkusetendusi. Prantsusmaal kutsuti neid
annaabi.ee 
