EESTI VABARIIGI TAASISESEISVUMINE
1988. aasta aprillis toi munud
muinsuskaitsepäevadel toodi esi me st korda avalikkuse ette sini mustvalge rahvuslipp.
LAULEV REVOLUTSIOON
Rahulole matus Eesti NSV juhtkonnaga muutus 1988. aasta kevadel üldiseks. Parteijuhi Karl Vaino ja tema
lähikondlaste suhtes tekkis vastuseis ka ko m munistlikus parteis. Nii kujunes Eestis v älja või mukriis, mis
lahenes 1988. aasta juunis Vaino Väljase ni metamisega uueks parteijuhiks. Rahvas tähistas võitu 17. juunil
lauluväljakul massi m e eleavaldusega (150 000 ini mest), mis kujunes surveavalduseks uuele juhtkonnale: se
Moskvas Eesti huvide e est. Nädal hilje m andis Eesti NSV Üle mnõukogu sini mustvalgele lipule rahvuslipu
staatuse. Septe mbris aga korraldati Rahvarinde e estvedamisel Lauluv äljakul järjekordne massiüritus "Eesti
laul", millest võttis osa ligi 300 000 ini me st. Sellel üritusel kõlas laia avalikkuse e es ka üleskutse o mariiklu
taastamiseks