Ühelt poolt hoolitses Naima Ernesaksa eest täiesti ennastsalgavalt, teiselt poolt oli ta väga kiivas ega tahtnud, et mehe kõrval oleks veel keegi peale tema. Ta pidas Ernesaksa enda omanduseks, keda ta kellegagi jagada ei tahtnud. q Ernesaksa kodu üks pühalikumaid ja pikemaid traditsioone oli pühapäevane lõuna, kus terve pere oli koos ning pereisa istus laua otsas. Viimane selline lõunasöök jäi aastasse 1987. q Peale laulutaadi surma tassisid Naima Kasak ning ta tütar Tiina Vinter elamise üsna tühjaks. Huvitavat q Tal olid tugevad psüühilised häired,mis vahel tulid esile. q Ronis salaja üle aia,et pääseda laulupeole. q Teda iseloomustab kõige paremini sõna hirm: v 1941a. Augustis pandi laevale,mis sõitis läbi miiniväljade. v Töötas pataljonis,kus inimesed surid nagu kärbsed, aga tema jäi ellu. v
,,Kirjastaja ja fotokunstnik Carl Sarap" (1/2011), ,,Uno Tambre 100. Muusikuteest, elukatsumustest, omaaegsetest kolleegidest ja õpilastest" (1/2011), ,,Eesti kunst paguluses. Hans Tsirk (1899 1987)" (1/2011), ,,85 aastat sünnist Patrick von Glasenapp" (2/2011), ,,Eesti kunst paguluses. Endel Kõks (1912-1983)" (2/2011), ,,Poetess Reet Post laulab väikesest Viljandist" (2/2011), ,,Roman Toi 95. Mulgimaalt pärit Laulutaadi juubeliks" (2/2011), ,,Harald Nugiseks 90" (3/2011), ,,Villem Ernits 120. Karsket keeletarka meenutades" (3/2011), ,,Rein Sepp kodus ja võõrsil" (3/2011), ,,Rein Sepast" (3/2011). Mälestuslugudes kajastatakse sihipäraselt selliseid Eesti kultuurisolulisi isikuid, kes ei ole 13 mujal palju kõlapinda leidnud, kuid ajakirja autorite meelest seda vääriksid. Näiteks rajas
annaabi.ee 
