Eesti levimuusika 80ndatel
esines ka välismaal. See orkester saatis heliplaatide lindistamisel ka paljusid soliste. (ibid: 8)
1.3. Kolmekümnendad aastad
Huvi dzässi ja lööklaulude vastu kasvas jõudsasti. Populaarseks said Kurt Strobeli ja John Pori
orkestrid, kelle kontserte edastati ringhäälingust iga nädal. Kümnendi keskel lisandusid neile
veel ,,Merry Pipers" ja kümnendi lõpul ka ,,Kuldne 7", mida peeti oma aja parimaks ning
stiilseimaks dzässorkestriks. Laulusolistide arv küündis juba kahekümneni. Laululoojatest said
tuntuks Paul Tammekivi, Arnold Siirak ja Priit Veebel. Nad hakkasid ka juba rahvalaule ja -viise
kasutama, salvestades sellega end ka rahva mällu. Algust tegid ka Boris Kõrver ja Raimond
Valgre, kellest on saanud innustust mitmed põlvkonnad heliloojaid nende järel. (ibid: 8)
1.4. Neljakümnendad aastad
Eesti Nõukogude Liiduga liitmine andis muusikakultuurile uue hoo ja suuna. Mõjutajatest