12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused
tänapäeva mõistes, vaid kiriku vajadusi teeniv kirjasõna.
Ristiusu levikuga kaasnes pühakodade – kirikute ja kabelite ehitamine. Need rajati enamjaolt
endisaegsetesse hiitesse või nende lähedusse, sageli ka kihelkonnakeskustesse. Aja jooksul
kirikute tähendus avardus ja neist said kultuurikolded. Kiriku kaudu hakkas levima kirjasõna,
esialgu käsikirja, hiljem aga juba trükitud kujul. Kütkestav vaatemäng oli katoliiklik palvus
(liturgia), milles osales vaimulikke, laulusoliste ja koor. Pidulike jumalateenistustega tähistati
pühakute (Neitsi Maarja, Johannese, Katariina, Martini jt) nimepäevi, seda kõike aga
maarahvale arusaamatus ladina keeles. Palvete, laulude ja muude liturgiliste tekstide sisu
eestlasteni ei jõudnud, mistõttu tekkis vajadus tõlgete järele. Neid võibki leida 15.-16.sajandi
mõningatest käsikirjadest.
Üks niisuguseid pärineb Läänemaalt Kullamaa kirikust, millest ka nimetus Kullamaa
käsikiri