Müüt kordamisküsimused
laulujumal?
Vanemuine sündis laenatud ja luuletatud materjalist ning saksa keeles. Eesti rahvas
kuulis „oma” laulujumalast esimest korda ajalehest: 1858. aastal kirjutas
Vanemuisest jt. ebajumalatest Tallorahwa Postimees (nr. 37) ja 1866. aastal avaldas
Perno Postimees (nr.3, 24, 25) ümberjutustuse Faehlmanni müütidest.Vanemuise
nimi kõlas ka „Kalevipojas”, kuid isegi selle nn. rahvaväljaande (1862) levik jäi
tagasihoidlikuks. Suurem mõju oli koorilaulul, eriti Vanemuise lauluseltsil, mis
asutati 1865. aasta jaanipäeval Taaralinnas Tartus. 1866. aasta saksa laulupeol
Tallinnas, millest võtsid osa ka eesti koorid eesti lauludega, istus kostümeeritud
Vanemuine kandlega rongkäigu auväraval ja kinnitas iga koorilipu otsa lillepärja,
tema kõrval aga puistasid lauljatele lilli valges riides Koit ja Hämarik.
Kristjan Jaak Peterson mainis laulujumalat, kelle lähedaseks vasteks on soome
Waine-möinen. Siit tulenevalt esitas Faehlmann oma saksakeelseis eesti