Rahvalaulud
Teiste rahvaste rändlaulikute taolisi pole eestlastel olnud, ilmselt välismaise romantilise kirjanduse mõjul hakati meilgi selliseid
otsime. Ka polnud tavaks laule esitada kandle saatel, nagu üksilaulul kuulajate lõbustamiseks üldse oli vähe kohta
regivärsikultuuris.
Lauliku soost.
Suurem osa repertuaarist omandati pulmades, noorte pidulikel koosolemistel ja tööl. Näib olevat tähtis, et laulik oma nooruses,
vallaspõlves kui parimal õpiajal oleks viibinud laulurikkas miljöös.
Eesti suurim improvisaator on setu ema Anne Vabarna.
Paljud laulikud said kuulsaks oma ex tempore (ette valmistamata) esinemisega. Setude improvisatsioonidest võib kõnelda
tänapäevalgi. Neid tehakse külaliste ja sündmuste auks või puhuks. Setu eeslauljad sidusid oma improvisatsioone tänapäeva
poliitiliste sündmustega. Mõni laulja põimis hulka omaenda elujuhtumeid.
Sisseelamisvõime on tugev üldiselt kõigil silmapaistvail laulikuil.