Sõja mõju tänase Eesti kultuurilisele tähtsusele
möirgasid kahurid, siis kunstiansamblid viisid külakostiks koorilaulu ja
rahvatantsu, millest juba siis kujunes eestlaste teine, tagavaraks hoitav relv,
sest nagu öeldakse: me ei ole mitte ainult laulu-, vaid ka tantsurahvas! Kui
laulukoorid on lahingus oma töö teinud, lastakse tagalast valla tantsurühmad
ja pärast seda pastlaplaginat on vaenlane murust madalam.
Pärast sõja lõppu pidid demobiliseeritud oma püssid ära andma, kuid laulurelv
jäi võimudel kahe silma vahele ja nii tegutses eestlaste lauluarmee varjatult
edasi, kindraliteks koorijuhid, relvameistriteks heliloojad ja reameesteks
kümned tuhanded lauljad, kes õhtuti kultuurimajades üha uusi ja uusi viise
selgeks õppisid. Kuni viimaks oli juba lihtne seda meeletut arsenali ära
kasutades riik vabaks laulda.
Kui nüüd esitada küsimus, kuidas mõjutas see Jaroslavli perioodi loodud
kunst Eesti kultuuriajalugu? Siis minu vastus on, et positiivselt see tegi