Eesti pulma traditsioonid
enda kõrvale tahetakse või mitte. Sellele aitas kaasa noorte suhtlemine
külakiikudel ja külapidudel, samuti ehalkäimine ja õitsilkäimise tava.
6
PULMATRADITSIOONID
Vanasti peeti pulmi tavaliselt talvisel perioodil, viimaseks perioodiks peeti
veebruari kuud, seda sellepärast, et talviti olid talud kõige jõukamad ja siis jätkus
vara pulmade pidamiseks. Pulmade pikkus oli eri kohtades erineva pikkusega 3-7
päeva. Eesti pulmi nimetati ka laulupulmadeks, sest laul saatis kombetalituse
kõiki lõike neid seletades või kommenteerides. Vana regilaul on säilinud elavana
kõige kauem pulmades. ( Heinsaar 2004: 27)
Kõige esimene asi, mis pulmade eel tehti olid kosjad. Kosja mindi ainult kindla
peale, sest kardeti külarahva pilkeid, naeru ja pahatahtlikku juttu. Kosjad on
vormilise abielunõusoleku hankimine mõrsja vanematelt ja mõrsjalt endilt,
laialdaselt tuntud komme. Eesti pärimuslikele kosjadele eelnes tavaliselt
annaabi.ee 
