Lydia Koidula luulekogu
Kordused ja refrään: väga harva, ülistusluules peamiselt.
Onomatopäo: esines loodusluules(linnud siristavad, vesi suliseb jne)
Leian meeleolult vastandlikke ja
sarnaseid luuletusi
,,Mu isamaa on minu arm!" ja ,,Kaugelt koju tulles" on sarnased.
Isamaalised ja näitavad, kui palju tähendab enda kodumaa.
,,Ma olen mu armukest näinud" ja ,,Kevade tulek" on sarnased, sest
need jutustavad kevade tärkamisest.
,,Noormehe igatsemine" vastandiks on ,,Laulupisarad". Esimeses
luuletuses Koidula igatseb müstilist poissi, aga teises luuletuses ta
hoopis süüdistab kedagi, ilmselt oma eksmeest selles et ta on kurb.
Midagi on juhtunud.
Isiklikud muljed:
Luuletuses pole võõraid tundeid peale selle, et isamaad mina nii
tõsiselt ei austa. Kevad on ka mulle tore aeg, mulle meeldib kui puud
rohetavad ja lilled õitsevad + päike teeb ka seesmiselt soojemaks.
Armastusluule on kindlasti väga mitmemõtteline ja seda on huvitav
lugeda.
annaabi.ee 
