Eesti rahvamuusika ülevaade
14. saj. Rootslased nimetasid pilli talharpaks. Eestlased
nimetasid pilli hiiu ehk rootsi kandleks
viiul Eesti linnadesse 17. saj. Maale 18. saj. 19. saj. Hakkas torupilli kõrvale tõrjuma. Vastu
rinda mängimine võimaldas kaasa laulda.
Moldpill - ühekeelse poogenpilli, mille keele all oli sõrmlaud ja nootide tähtmärgid. Oma lihtsuse
tõttu levis maarahva seas ning kasutati koduste palvuste lauldude saatmiseks. Tihti nimetati ka
laulupilliks või laulukandleks.
Põispill pulma ja naljapill. Ühe keelne poogenpill, mis on valmistatud kepist, mille otste külge
on kinnitatud nöörist või lambasoolest keel. Alumises osas on keele alla kinnitatud põis ja roop.
Kasutati ka ansamblites rütmipillina.
Kitarr ja mandoliin 20. saj alguses levinud pillid. Said populaarseks 1920. 30. aastatel
Lõõtspillid