üles kasvas, peab olema: nõnda peame meie, kui jumal on ja kui meie jumalast oleme, tema soo pärast olema ning elama. See on: ole hea inimene. 18. (poistegrupp koos) Ja su nime on kiitmas Meri, kui tulises, Toredas koidupiirdes Tema lained tulevad, Taeva sülesta päeva Kulda teretavad. 19. (1.poiss) Siis ma võtan teid, Selge, sinise taeva Tähed, maa pealt Kõrge isamaa poole Rõõmuga vaadates laulda. 20. (2.poss) Kui minust ükskord kuulukse: ”Ta elas ammu!” - Siis püha laulupikse heidan teie hinge, Mu haruharvad sõbrad! läbi halli aja. Kristjan Jaak Petersoni “Laulud. Päevaraamat” põhjal
pöördumine. Pastoraal karjaselaul vm. Karjase- ja maaelu idülliliselt kujutav kirjandusteos. Pastoraali tegelased elavad muretus õnnes ja armastuses kauni looduse rüpes. Pastoraali viljeldi antiikkirjanduse eeskujul ka Euroopa XIV-XVIII saj. Kirjanduses. Petersoni luulelooming ületab tollaste luuletajate eestikeelseid värsikatsetusi. Ta tunnetas ka ise oma laulude väärtust: ,,Kui minust ükskord kuulukse:"Ta elas ammu!"... Siis püha laulupikse heidan teie hinge, mu haruharvad sõbrad! läbi halli aja" Kristjan Jaak Petersoni loomingust sai alguse eesti rahvuslik kirjandus. Tema looming on uudne, mitmekülgne ja tähendusrikas. Sellesse kuulub ka keelealane tegevus. Tema luuleloomingu põhiosa on heroilis-filosoofilised oodid ja elurõõmsad karjaselaulud ehk pastoraalid. FRIEDRICH REINHOLD KREUTZWALDI (1803 1882) TÄHTSUS
annaabi.ee 
