''Laulev revolutsioon'' on film, mis räägib põhjalikult Eesti riigi iseseivumisest. Meie riik on läbi elanud raskeid aegu ning praegune põlvkond ei pruugi hinnatagi meie vabaduse olulisust. See film tuletab meile meelde, kui uhke on olla eestlane. Laulval revolutisoonil oli väga tähtis roll eesti taasisesesvumisel. Kolmeks tähtsamaiks sündmuseks, mis ka filmis ära mainiti, pean miitingut Hirvepargis, öiseid laulupidusi ning Balti ketti. Hirvepargi miiting oli oluliseks sammuks Eesti iseseisvumisliikumise teel. Suurem osa seal viibinud rahvast sai esmakordselt teada pakti olemasolust. Öised laulupeod, kus noorte inimeste massid kõndisid üksikute sinimustvalgete lippudega Raekoja platsilt Tallinne lauluväljakule aga näitasid eesti rahva tõelist ühtekuuluvust. Kodumaa tunnet suurendas veelgi Balti kett, mis tuletas inimestele meelde, et omavahel peab kokku hoidma.
tol ajal eesti keelt. Jällegist aga mõisaaja saabudes hakkas olukord halvenema, sest Eesti aladele saabusid Vene võimud. Mõisa ühiskonnal oli hiilgeaeg. Vene võimude sissetulekuga kaasnes ka vene keele suur tähtsuse tõus. Ärkamisaeg - Seda aega võib kindlasti nimetada üheks väga heaks ajaks eesti keelele. Eestlastel hakkas tekkima tulevikutunnetus ning visioonid tuleva osas, rahvas huvitus ka juba iseseisva riigi tekkimisest ning lootsid selle peale. Korraldati laulupidusi ning rahva ühtsust tõstvaid üritusi ja tegeldi isamaaliste asjadega, mis tekitas rahvas ühtse rahva tunde ning, et neil on ka oma keel, eesti keel. Tekkis eesti haritlaskond ning arenes suuresti raamatukultuur, kirjutati palju eestikeelseid raamatuid. Venestamisperiood Venestamisperiood oli väga halva mõjuga eesti keelele, sest hakati sunniviisiliselt ning süstemaatiliselt inimestele peale suuruma vene keelt. Natukene siiski ka arendati eesti kirjakeelt.
Eesti Rahvusliku kultuuri algus *19saj teine pool - Eesti rahvusliku eneseteadvuse loomine -Hakati huvi tundma profesionaalse kunsti vastu. -Kristjan Jaak Peterson tõstis esile eesti keele, tekkis eesti haritlaskond. - 1838 asutati Õpetatud Eesti Selts. -1857 ilmus Kalevipoja eepos.Kretswald -Berno postimees hakkas ilmuma 1857. -1867 ilmus Lydia Koidula esimene luulekogumik. -1839 Loodi esimesed orkestrid Verigree ja 1848 Torna. -1855 hakati pidama kohalikke laulupidusi. -Esimene üldlaulupidu 1869 Tartus. -Eestis polnud võimalik veel tol ajal õppida. -Esimesed kunstinikud püüdlesid kunsti hariduse poole Peterburis. -Johann Köler esimene kunstnik kes läks eestist välismaale õppima 1826-1899. Johann Köler · Talupoja peres sündinud Johann Köler Sündis Viljandi maal 1826 ja suri 1899(Maetud suur Jaani kalmistule) · Õppis Viljandis Kreiskoolis. · 1846 läks Peterburi. · 1855
annaabi.ee 
