R.Põldmäe “Esimene Eesti üldlaulupidu“
Lihtsad, algajatele mõeldud palad puudusid
täiesti. See pidu oli noore eesti koorilaulu maksimaalne saavutus, mis üllatas asjaosalisi endid
ja laiemat üldsust. Laulupeol ettekandmiseks saigi oma töid esitada noor andekas helilooja
A.Saebelmann-Kunileid. C.R.Jakobsoni kaudu, kes elas ja töötas tol ajal Peterburis, said
mõned Saebelmanni tööd tuntuks ka sealses muusikaringkonnas. Kuigi Jakobson kiitis eesti
mehe loomingut, kogus ta veel soome ja ungari laule laulupeokogumiku jaoks.
Ettevalmistuste käigus muutus tema seisukoht korraldatava peo suhtes. Põhjus ideoloogilis-
poliitiline. Ta oli ühel meelel vene ajakirjandusega, mis arvustas Baltimaade olusid ja laitis
maha talupoegade ilma maata jätmise tähtpäeva piduliku tähistamise. Tartu mehed eesotsas
Jannseniga eelistasid aga koostada peo kava enamjaolt saksapärasest repertuaarist(mis oli
muidugi baltisakslastele väga meeltmööda, et mõjutada matsirahvast saksastuma). Jannsen