Kuid ka Eestis elanud saksa soost köstrid ja pastorid hakkasid tegelema kooride kokku panemisega ja õpetasid inimesi laulma. Väga suure tõuke sai eesti laulma hakkamine koos 19. saj vallandunud rahvusliku liikumisega mis soodustas Eestlaste koorilauluharrastuse kiiret levikut. Esimene üldlaulupidu toimus 1869 aga selleks asuti ettevalmistusi tegema juba mitmeid aastaid enne seda. Näiteks 2 aastat enne laulupidu taotles Johann Voldemar Jannsen luba Peterburi võimudelt suure laulupea korraldamiseks. Kogu selle aja hoidis J.V.Jannsen eesti rahvast kursis toimuvaga läbi ajalehe" Perno Postimees". Esimesel laulupeost võisid osa võtta ainult mehed. Seda nii moraalsetel kaalutlustel kui ka teadmisel et kus on naised ja mehed koos tekib alati mingi pahandus. Aga peamiselt oli see Sakslaste eeskujul sest ka sakslaste suurtest laulupidudest võtsid tollel ajal osa ainult mehed. Esimesele laulupeale tulid väga paljud inimesed jalgsi. Vaid kaugemad tulijad tulid ka hobuvankritega
Eesti muusika Kultuurialuseks võib pidada koorilaulu ja laulupea traditsiooni. Koolides oli tähtis koht muusikal. Pasunakoorid, puhkpilli orkestrid. Jansen ja Jakobson olid vastandlikud laulupeo korraldajad. 1. laulupidu 1869 – pühendati pärisorjusest vabanemise 50-ndale aastapäevale. 4 kuuga pandi kokku repertuaar. Jannsen tegi saxa keelsest laulust eesti keelse. Esinesid ainult meeskoorid ja pasunakoorid. Kestis 3 päeva: 1-l vaimulikud laulud; 2-l ilmalikud; 3-l võistulaulmine kooride vahel.
annaabi.ee 
