Renessanss.Ilmalik muusika.
kaanon) Levib emakeelne laulmine
Ideaaliks saab lihtne laulev meloodia. Teistest üha tähtsamaks muutub ülemine meloodiahääl.
Tekib mitmehäälsus, kus üks hääl on olulisem ja teised on sellele allutatud akordiliselt
homofoonia
Ühes teoses rakendati sageli nii polüfooniat kui ka homofooniat
Juhtivaks muutub helilooja mõte. 14.saj-st teame paljusid autoreid nimepidi , 13.saj-ni oli
looming valdavalt anonüümne.
Renessanss on a capella ansamblilaulu kuldajastu
Kohtame mitmesuguseid laulunimetusi : chanson, frotolla, canzonetta, virelai, villanella jne.
Orlandus Lassus (1532 1594) Madalmaade koolkonna helilooja. K: laul - Matona mia
cara (Mu armas preili)
Lihvituim ja õpetatuim laululiik on Itaalias tekkinud madrigal enamasti 4-6-häälne
polüfooniline laul, emakeeles, tekstiks kaasaegsete poeetide väärtluule. Tavaliselt tõsised
armastuslaulud.
Jacob Arcadelt (~1500 1568) Itaalia helilooja. K: madrigal Il bianco e dolce cigno (valge
õrn luik)
Kuni 16