Nibelungide laul
Väärt Dankwart oli marssal. Ja nõbu Ortwin, see
mees Metzist, võtmehoidjaks taas oli vürstile
ja ustav rüütel Sindolt ta lauahooldaja
ja Hunolt varavalvur. Need mehed mõistsid käituda.
Õukonna vägevusest ja suurest vaimujõust,
sest rüütliaust ja luulest ja kõrgest elutõust,
mis hinnas neil ja mida nad arenadsid koos -
kuis kõik seal täpselt kulges, ei saa küll vesta laululoos.
Kesk hiilgust nägi Kriemhild kord unes selgesti,
et kavatas noort haugast, suurt, kaunist igati.
Kaks kotkast tapsid selle. Ta arvas aimavat,
et tollest unepainest ei juhtuda saaks halvemat.
Ta emale siis rääkis, mis unes kangastund,
sest ise seletada ta veel ei mõistnud und.
"Too haugas märks meest üht, kes õilis on ja hea.
Ja hoidku teda jumal, sest muidu sa ta kaotad pea."
annaabi.ee 
