toetub varasemast enam eesti rahvalikule laulu- ja luuletraditsioonile.Alates kogust “Valguse aine” on Tungla lüürika selgelt ajalaululine. Koguga “Ei nime sahinda”, kus kiiresti muutuva maailma ja püsivatest ajaväärtustest kinni hoidva inimese suhteidannab edasi vormikindlates poeetilistes mõtisklustes, võitis Tungal 1993. aastal Eduard Vildenimelise aastapreemia. Tungla luule on valdavalt traditsiooniline, see rakendub nii nõudlikesklassikalistes luulevormides kui lihtsates laululistes stroofides. Ta on kirjutanud kahele laulule, mis osalesid Eurolaulul, sõnad. 1993 "Muretut meelt ja südametuld" aj 1994 "Nagu merelaine".
Alates kogust "Valguse aine" on Tungla lüürika selgelt ajalaululine. Koguga "Ei nime sa hinda", kus kiiresti muutuva maailma ja püsivatest ajaväärtustest kinni hoidva inimese suhteid annab edasi vormikindlates poeetilistes mõtisklustes, võitis Tungal 1993. aastal Eduard Vilde nimelise aastapreemia. Tungla luule on valdavalt traditsiooniline, see rakendub nii nõudlikes klassikalistes luulevormides kui lihtsates laululistes stroofides. Tungla luulet on korduvalt viisistatud ning ta on kirjutanud palju ka otseselt laulutekste. Tungal on avaldanud inimsuhteid ja perekonnaprobleeme puudutava jutukogu "Ilus vana naine", on esinenud publitsisti ja kriitikuna ajakirjanduses, käsitledes eriti viimase aja maakultuuri ja kooli staatust. Viljakas ja mitmekülgne on olnud Tungla tegevus lastekirjanikuna. Mudilastele ja nooremale koolieale on Tungal avaldanud sõnaleidlikud värsiraamatud ja vihikud "Karune
annaabi.ee 
