Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
tähelepanu välisele ilule. Kuld, kalliskivid, hiilgus ja toredus oli määravaks, kultuuri mõte ja
kunsti sisu jäi tagaplaanile.
Bütsantsi aiakunstis avaldus ilmekalt priiskav joon. Kuninglikud lossid uppusid ülitoredatesse
parkidesse ja aedadesse, kus leidus lõhnaveega purskkaeve ja koski ning värvilist ja häälitsevat
vetemängu. Enamasti asus lossi ees keset aeda kuld- või hõbepuu kullatud lehtede, õite ja
kuldsete mehaaniliste laululindudega. Puude ümber väänlesid läikivad maod, kelle suust voolas
lõhnavett või veini.
Aedadest oli kadunud antiikmaailmale iseloomulik intiimsus ja meeleolu. Pargid olid enamasti
mõeldud jahipidamiseks. Bütsantsi aiakunst mitte ainult ei mõjutanud idamaade oma, vaid sai
sealt ka ise kogu aeg mõjusid. Muuhulgas olid Bütsantsi valitsejate pargid ja loomaaiad
idamaade algupäraga. Bütsantsi kaudu, just ristiretkede mõjul levisid need keskaja euroopa
aiakunsti.
annaabi.ee 
