Kuid Mussorgski peas olid juba uue ooperi mõtted streletside mässu teemal. Ta hakkas kirjutama ooperit ,,Hovanshtshina". Soovis ka kolmandat ooperit kirjutada Pushkini ühe jutustuse alusel, kuid varajane surm ei lasknud seda teha. Pooleli jäid ka ,,Hovanshtshina" ja ,,Sorotshintsõ laat" Gogoli aineil. Mussorgski kasutas julgeid helivõtteid. Enamasti on teosed läbi komponeeritud. Loomingus domineerib vokaalzanr, sotsiaalsel ja satiirilisel teemal. Teises laululiigis, satiirilises laulus, tuleb ilmsiks huumorimeel ja teravmeelsus. Nt: ,,Kirp"(pilkab rumalust ja lipitsemist-Fausti aineil) ,,klassik", ,,Pildikast", ,,Seminarist". Ooperis kasutas ta palju rahvastseene, kus rahvas on aktiivseks tegelaseks, kes võtab osa sündmustest ning mõjutab nende käiku. Poolelijäänud materjalid kogusid sõbrad kokku ja töötlesid neid, kirjutasid üht-teist lõpuni, orkestreerisid neid. Kokkuvõte
· · erinevates olukordades (nt teed käies, erinevatel pidudel jm) lauldud laulud. 6. Kindla tegevusega seotud regilaulud. Kindlate tegevustega (mingi töö, kombe või mänguga) on seotud töö- ja tavandilaulud, mis moodustasid mõnikord pikema tsükli, ning mängulaulud. . Neil laululiikidel olid enamasti piirkondlikud rühmaviisid, mis kuuluvad regiviiside vanemasse kihistusse. Üks rühmaviis oli kasutusel mitmes laululiigis või ühe laululiigi piires. Näiteks võis olla külas üksainus viis kõigi kalendrilaulude (sõltumata pühast) ja lõikuslaulude jaoks; teine viis kõigi pulmalaulude jaoks. Töö- ja tavandilauludes on selgesti välja kujunenud iseärasused piirkonniti (vt p 5.3). Regiviiside vanemat kihistust iseloomustavad järgmised tunnused: · · Viis on kitsa ulatusega, koosnedes enamasti 35-st üksteise lähedal asuvast heliastmest.