Miks linnud laulavad?
alumiseks kõriks
nimetatakse, asub sügavamal. See kujutab endast bronhide hargnemiskohas asuvat
hingetoru laiendit. Laulukõri abil on võimalik tekitada kõrgema sagedusega helisid kui
inimene häälepaelte abil. Hääleelundi ehitus on üksikutel linnuliikidel erinev.
Laulukõri toetavad kõhrrõngad ning selles on häälekiled ja kurrud. Viimaste vahel,
bronhide alguses, asuvad häälepilud. Hingetoru ning bronhide vahel asuvad
laululihased, mis muudavad häälepilude kuju ja suurust ning mõjutavad seeläbi
tekitatavat häält. Mida rohkem linnul laululihaseid on, seda mitmekesisem on tema
laul. Näiteks toonekurel ja jaanalinnul laululihaseid pole. Laululindudel on neid
tavaliselt 7 paari.
Linnulaulu kõlavusele avaldavad mõju ka tema kehaehitus ja suurus. Näiteks kure
laulu on kuulda 2 kilomeetri kaugusele. See on võimalik tänu sellele, et kure kõri võib
olla kuni 1,5 meetrit pikk (Miksike, http://www.miksike.ee).