Ärkamisaja kirjaneitsi
teiseks hümniks Gustav Ernesaksa viisistuses. Selle luuletuse viimases salmis on Koidula
soov puhata kodumaa mullas:"Su rüppe heidan unele,/ mu püha Eestimaa!" Luuletaja soov
täitus alles tema 60. surma-aastapäeval (1946), mil tema põrm toodi ära Kroonlinna kalmistult
ja maeti Tallinna Metsakalmistule.
Oma luuletustesse on Emajõe ööbik põiminud ka eesti mütoloogia tegelasi:
Vanemuine, laulujumal,
sinu laululehkav kannel
helises siin põhja peal!
Siin, kus, Kalev, sinu lapsed,
kanged eesti kännu võsud
käisid, kostis tema hääl.
(,,Mõtted Toomemäel")
Ärkamisajal levis C. R. Jakobsoni isamaakõnest pärit Eesti ajalookäsitlus, kus nimeteti