Folkloristika alused
olemasolu, selle leidmiseks rakendatakse endiselt ,,samade" tekstide võrdlemist
- eemaldumine geograafilis-ajaloolisest meetodist
o nn algteksti ei rekonstrueerita, võetakse kasutusele mõiste ,,arhetüüp" (eeldatav
algvorm)
o võetakse enam arvesse laulikute-jutustajate loovust
- eesmärk on kõik arhiivitekstid tüpoloogiliselt korrastada
Filoloogiline suund 1940-1970:
- tüpoloogia (E. Laugaste, Ü. Teder)
o laulukujundi uurmine (Udo Kolk hakkas uurima stereotüüpsust)
o kõrvaltee lähtumine keeleteadusest (J.Peegel)
- tekstikriitika
- Eesti vanasõnad 1-4. MEA III 1980-1988
- Vana Kannel 5-6. MEA I 1985 ja 1989
- Hiiu- ja vägilasmuistendid 1-3. MEA II (1959; 1963;1970)
Muutused folkloristikas 1960.-1980. aastatel:
- Konstruktivism
o Teadusliku teadmise subjektiivsus
o Pärimuse protsessiline iseloom