Kolmas laulupidu referaat
nõupidamisel otsustati selle jaoks asutada ,,kreisi laulu- ja mängukooride seltsid" ja
maakondlikke laulupidusid korraldaksid koorijuhid ja kooride saadikud. Veske püüdis
üksikasjalikult põhjendada maakondlike laulupidude paremust: koorid saaksid käia ühistel
proovidel, mis tõstaks nende taset; iga maakonna rahvas võiks kuulata neid kontserte, sest
kergem on pääseda oma maakonna linna kui mujale.
Maakondades hakati tegema ettevalmistusi. Igasse maakonda asutati laulukomiteesid.
Peaaegu igasse kihelkonda lubasid ärksamad koolmeistrid teha ajutised ,,lauluseltsid". Veske
ajas maakondlikke seltside asja edasi ja saatis septembris J.Kapile vastavate nõupidamiste
protokollid ja maakonna lauluseltside põhjuskirja, millele lootis kinnitust kõrgemalt poolt.
Kõnede jaoks aga luba paluda ei tohtinud, sest riigivalitsus oli nende suhtes viimasel ajal
ettevaatlik. Septembris olid juba viie maakonna Võru, Viru, Järva, Harju ja Pärnu-